Kasulik

23
10 / 17

Kas USA ulmelised kartellikahjunõuded jõuavad ka Eesti kohtutesse?

Juunis jõustunud konkurentsiseaduse muudatustega võeti üle nn kahjudirektiiv, mille eesmärk on lihtsustada konkurentsiõiguse rikkumisega seotud kahju väljanõudmist. See ei toonud kaasa põhimõttelisi muudatusi Eesti õiguskorras ega avanud teed USAs levinud kollektiivhagidele. Hoolimata sellest tasub olla konkurentsiõiguse rikkumisega seotud kahju väljanõudmise võimalusest teadlik, sest mõnel juhul võib see pakkuda võimaluse oma õigus maksma panna.

23
10 / 17

Parima hinna klauslites puudub Euroopas endiselt üksmeel

Parima hinna klauslid, mis kohustavad pakkuma lepingupooleks olevale kliendile alati parimat hinda, on praktikas võrdlemisi levinud. Euroopas puudub aga endiselt ühtne praktika selle kohta, mil määral on sellised kokkulepped kooskõlas konkurentsiõigusega. Euroopa konkurentsinõukogu eestvedamisel valmis hiljuti hotellide broneeringu sektori ülevaade, mille kohaselt ei tuvastatud nn kitsaste parima hinna klauslite kahjulikku mõju konkurentsile. Ometigi on sellised klauslid Saksamaal, Prantsusmaal ja Austrias keelatud.

23
10 / 17

Mida peaks Inteli kohtuotsusest teadma Eestis tegutsev ettevõtja?

Septembri algul avaldas Euroopa Kohus kauaoodatud otsuse Inteli kohtuasjas C-413/14 P, mis puudutab turgu valitseva ettevõtja poolt rakendatavaid eksklusiivsuskohustusi ja lojaalsusallahindlusi. Kuigi Eesti ettevõtjale võib tunduda, et see otsus teda kuidagi ei puuduta, annab see siiski olulisi vihjeid konkurentsiõiguse suundumuste kohta, mis mõjutavad konkurentsiõigusliku hinnangu andmist ka Eestis tegutsevate turgu valitsevate ettevõtjate tegevusele.

23
10 / 17

Kuidas ennast mitte kartellist avastada?

Tõenäoliselt ei ole uudis, et kartellid on keelatud ja Eestis ka kriminaalkorras karistatavad. Selle teadmise on ettevõtjateni selgelt toonud viimasel ajal meedias kõlanud kartellisüüdistused ja -kohtuasjad (näiteks väidetav viinakartell). Veel on teada, et kartellina kvalifitseerub olukord, kus konkurendid lepivad tarbijatele kohaldatavad hinnad omavahel kokku. Samas võivad konkurentsivastast keelatud kokkulepet (kõnekeeles kartelli) endast kujutada ka nimetatust tunduvalt erinevad olukorrad. Seetõttu võib ettevõtjate majandustegevuses juhtuda, et nad ei ole oma tegevuse keelatust ise mõistnud ja n-ö avastavad ennast kogemata kartellist. Et sellist olukorda vältida, tasub üle korrata ja kokku koondada konkurentsivastaste kokkulepete keelu põhitõed.

23
10 / 17

Millal on kõrge hind ebaseaduslikult kõrge?

Turgu valitsevad ettevõtjad peavad oma äritegevuses arvestama konkurentsiõiguse arvukaid kohustusi. Üks neist on keeld kehtestada ebaõiglasi ostu- või müügihindu. Hiljutine Euroopa Kohtu lahend C-177/16, mis puudutas Läti Autorite Ühingu tegevust, selgitab, millal on kõrge hind ebaseaduslikult kõrge.

29
08 / 17

Olulisemad muudatused kvalifitseerimisel – hankepass ja pöördmenetlus

Uus seadus toob muutusi ka kvalifitseerimise protsessi. Nimelt on edaspidi hankijatel võimalik piirduda hankepassi nõudmisega pakkujatelt, mis sisuliselt on pakkuja kinnitus selle kohta, et pakkuja vastab kvalifitseerimise tingimustele ja tal puuduvad kõrvaldamise alused ilma et pakkuja peaks hankijale kvalifitseerimisdokumente koos pakkumusega esitama. Pöördmenetlus võimaldab aga hankijatel edaspidi alustada pakkumuste vastavuse kontrollist, seejärel liikuda kohe edasi eduka pakkumuse valiku juurde ja alles seejärel nõuda kvalifitseerimistingimustele vastavuse kohta dokumente ainult edukalt pakkujalt. Hankijate halduskoormust selline lahendus tõenäoliselt vähendaks, ent pakkujate halduskoormust ilmselt mitte kuigivõrd, kuna pakkuja peab olema valmis hankija nõudel kvalifitseerimisdokumente esitama vaid viie tööpäeva jooksul ehk pakkuja peab suure tõenäosusega kvalifitseerimisdokumentide paketi kokku panema juba pakkumuse esitamisel ja selle seejärel piltlikult öeldes sahtlisse ootele jätma.

/8