Kasulik

29
08 / 17

Olulisemad muudatused kvalifitseerimisel – hankepass ja pöördmenetlus

Uus seadus toob muutusi ka kvalifitseerimise protsessi. Nimelt on edaspidi hankijatel võimalik piirduda hankepassi nõudmisega pakkujatelt, mis sisuliselt on pakkuja kinnitus selle kohta, et pakkuja vastab kvalifitseerimise tingimustele ja tal puuduvad kõrvaldamise alused ilma et pakkuja peaks hankijale kvalifitseerimisdokumente koos pakkumusega esitama. Pöördmenetlus võimaldab aga hankijatel edaspidi alustada pakkumuste vastavuse kontrollist, seejärel liikuda kohe edasi eduka pakkumuse valiku juurde ja alles seejärel nõuda kvalifitseerimistingimustele vastavuse kohta dokumente ainult edukalt pakkujalt. Hankijate halduskoormust selline lahendus tõenäoliselt vähendaks, ent pakkujate halduskoormust ilmselt mitte kuigivõrd, kuna pakkuja peab olema valmis hankija nõudel kvalifitseerimisdokumente esitama vaid viie tööpäeva jooksul ehk pakkuja peab suure tõenäosusega kvalifitseerimisdokumentide paketi kokku panema juba pakkumuse esitamisel ja selle seejärel piltlikult öeldes sahtlisse ootele jätma.

29
08 / 17

Heastamine ehk kuidas mustast lambast saab valge

Heastamine on samuti alates 1. septembrist jõustuva riigihangete seadusega kaasnev oluline muudatus, mis puudutab riigihankes kõrvaldamise aluseid, sh pakkuja või tema esindaja karistatust teatud süü- või väärtegudes, ent samuti eelnevaid hankelepingu olulisi rikkumisi, keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse alaseid rikkumisi ja maksuvõlgnevusi. Ühelt poolt on kõrvaldamise aluste ring uues seaduses laiem, ent teisalt ei ole kõrvaldamise alustel enam senist tähendust, kuna piltlikult öeldes võib must lammas end heastamise instituudi kaudu jälle puhtaks pesta ja hankes edukalt edasi osaleda.

29
08 / 17

Olulisemad muutused kõrvaldamise alustes

Kõrvaldamise aluste puhul on muutunud maksuvõla alusel hankelt kõrvaldamise regulatsioon. Nimelt on riigihangete kontekstis maksuvõla definitsioon viidud kooskõlla maksukorralduse seaduses sätestatud maksuvõla määratlusega. Mida see tähendab? Esiteks, muutunud on maksuvõla rahaline suurus - MKS kohaselt ei väljastata maksuvõla tõendit, kui maksuvõlg kokku on vähem kui 10 eurot, seevastu senikehtinud seaduse kohaselt loeti riigihangete kontekstis maksuvõlaks võlgnevust üle 100 euro. Teiseks, on muutunud maksuvõlaks loetavate võlgnevuste ring – võrreldes senikehtinud seadusega on maksuvõla mõistesse lisandunud kogumispensionite makse võlg, töötuskindlustusmakse võlg, saastetasu, vee erikasutustasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu. Kolmandaks, maksuvõlaks ei loeta enam ajatatud maksuvõlga, sõltumata ajatamise kestusest või tagatusest.

29
08 / 17

Pakkumuse konfidentsiaalsus ja ärisaladus

1.septembril jõustuv riigihangete seadus toob kaasa suuri muudatusi seoses pakkumuse konfidentsiaalsuse ja ärisaladusega. Nimelt siiamaani on pakkumus olnud seadusest tulenevalt alati konfidentsiaalne ilma ajaliste piiranguteta ja seetõttu ei ole konkurentidel võimalik ei avaliku teabenõudega ega vaidlustusmenetluse käigus konkurendi pakkumuse sisuga tutvuda, v.a. kui ettevõtja ise selleks loa annab – avalikud on vaid pakkumuste maksumused nähtuvalt pakkumuste avamise protokollist. Pakkumusega koos esitatavad kvalifitseerimisdokumendid seaduse alusel konfidentsiaalsed ei ole ja põhimõtteliselt on konkurendil võimalik neid materjale hankijalt välja nõuda, kuid praktikas pöördub hankija sellisel juhul esmalt dokumendid esitanud pakkuja poole, uurides ega kvalifitseerimisdokumentides ärisaladust sisaldu, mispeale pakkuja sageli leiab, et tema kvalifitseerimisdokumentatsioon on tervikuna ärisaladusi täis.

29
08 / 17

Piirmäärad ja lihthanke nõuded – kas halduskoormus tõesti väheneb?

Senikehtinud riigihangete seaduse kohaselt oli nii asjade kui teenuste hangetes siseriiklikuks piirmääraks 40 000 eurot ja ehitustööde puhul 250 000 eurot, lihthankemenetlus tuli läbi viia asjade teenuste puhul alates maksumusest 10 000 eurot ja ehitustööde puhul alates maksumusest 30 000 eurot.

13
06 / 17

Pandipidaja nõuet tuleb pankrotimenetluses käsitada eesõigusnõudena ka juhul, kui pandiese on enne võlgniku pankroti väljakuulutamist täitemenetluses võõrandatud

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseis tegi hiljuti pandipidaja õiguste ja huvide kaitsmise tagamisel põhimõttelise tähendusega ning õiguse edasiarendamise seisukohalt olulise lahendi tsiviilasjas 3-2-1-123-16 (http://www.nc.ee/?id=11&tekst=2225835609). Selles andis Riigikohus vastuse seni seaduses ja kohtupraktikas üheselt reguleerimata küsimusele, kuidas mõjutab pandipidaja nõude rahuldamisjärku võlgniku pankrotimenetluses asjaolu, et täitemenetluse ajal pärast pandieseme võõrandamist, kuid enne selle võõrandamise tulemusena laekunud raha pandipidajale väljamaksmist kuulutatakse välja võlgniku pankrot, mistõttu jääb pandieseme müügist saadud raha pandipidajale täitemenetluses välja maksmata ning kohtutäitur annab selle üle võlgniku pankrotihaldurile.

/7