Kasulik

31
01 / 18

Riigikohus leevendas ehitajate riske

Kohtupraktikas on välja kujunenud kaks olulist põhimõtet, mis on pannud ehituse töövõtulepingutest tulenevad riskid suures ulatuses ehitajate kanda. Esiteks eeldatakse, et töövõtja on professionaalne ehitaja, kes peab lepingut sõlmides suutma näha suuremat pilti ja arvestama ka töödega, mis ei pruugi otseselt selguda tellija esitatud lähteandmetest või projektist. Seejuures peab töövõtja kontrollima tellija tehtud eeltöid, sh projekti, ja võimalike puuduste avastamise korral juhtima neile tellija tähelepanu. Teiseks eeldatakse, et töövõtulepingus kokku lepitud eelarve on töövõtjale siduv, seda eriti hankemenetluses sõlmitud lepingute puhul, mille puhul on hind hanke oluline tingimus.

31
01 / 18

Menetluskulud ei pea enam olema kantud

1. jaanuaril 2018 jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku muudatuse kohaselt on menetlusosalise esindajate ja nõustajate kulud väljamõistetavad juhul, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus. Sellega muudeti aastakümneid kehtinud põhimõtet – menetluskulude tegelik tasumine ei ole enam nende väljamõistmise eeldus.

31
01 / 18

Riigikohus on täpsustanud tehnorajatiste reegleid

11.10.2017 tegi Riigikohus lahendi, millega täpsustas tunduvalt tehnorajatiste (st liinide, torude, kaablite jms rajatiste) reegleid. Kuna tegu on põhimõttelise otsusega, siis selgitame, mida uut Riigikohus täpselt leidis ja kuidas tehnorajatiste õigusnormides nüüd orienteeruda.

31
01 / 18

Kui kohus peab kaebaja õiguste riivet väheintensiivseks, võib halduskohtu uks jääda suletuks

Selle aasta algul jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku muudatused annavad kohtule lisavõimalusi kaebuse, aga ka apellatsioon- ja määruskaebuse tagastamiseks juhul, kui kohtu hinnangul ei ole õiguste riive piisavalt intensiivne.

31
01 / 18

Milliseid olulisi muudatusi tõi kaasa 1. jaanuaril 2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadus?

Äsja jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadusega muudeti varem eraldi kehtinud korteriühistuseadus ja korteriomandiseadus ühtseks õigusaktiks ning kaotati nende senised kitsaskohad. Kõige rohkem mõjutab uus seadus kortermaju, kus puudub korteriühistu. Samas on vastu võetud hulk muudatusi, millega oleks vaja arvestada juba maja arendades ja olemasolevat ühistut juhtides. Toon järgnevalt välja neist olulisimad.

23
10 / 17

Kas USA ulmelised kartellikahjunõuded jõuavad ka Eesti kohtutesse?

Juunis jõustunud konkurentsiseaduse muudatustega võeti üle nn kahjudirektiiv, mille eesmärk on lihtsustada konkurentsiõiguse rikkumisega seotud kahju väljanõudmist. See ei toonud kaasa põhimõttelisi muudatusi Eesti õiguskorras ega avanud teed USAs levinud kollektiivhagidele. Hoolimata sellest tasub olla konkurentsiõiguse rikkumisega seotud kahju väljanõudmise võimalusest teadlik, sest mõnel juhul võib see pakkuda võimaluse oma õigus maksma panna.

/9