Kui kohus peab kaebaja õiguste riivet väheintensiivseks, võib halduskohtu uks jääda suletuks

31
01 / 18

Triin Kaurov, vandeadvokaat

Selle aasta algul jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku muudatused annavad kohtule lisavõimalusi kaebuse, aga ka apellatsioon- ja määruskaebuse tagastamiseks juhul, kui kohtu hinnangul ei ole õiguste riive piisavalt intensiivne.

Kohtumenetluse tõhustamiseks ja kohtute töökoormuse vähendamiseks on halduskohtumenetluse seadustikku lisatud kaks alust kaebuse tagastamiseks. Veel on reguleeritud kaebuse tagastamist kaebeõiguse puudumisel ja vale kaebuse liigi valikul. Varem võis kohus kaebuse tagastada juhul, kui kaebajal puudus asjas ilmselgelt kaebeõigus või kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Nüüd on lisatud veel kaks alust:

  • kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline,

  • kui kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ja kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.

Seega on antud kohtule otsustusõigus selle üle, milliseks hinnata subjektiivsete õiguste riivet, ja selle järgi otsustada, kas võtta kaebus menetleda või mitte.

Kuigi selliselt on kaebuse tagastamise üle võimalik vaielda kuni Riigikohtuni, võib see kaasa tuua terve rea uut laadi vaidlusi. Seepärast peaks juba kaebust esitades pöörama kaebeõiguse põhjendamisele veelgi enam tähelepanu.

Peale selle tuleb arvestada, et kohus võib asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras juhul, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Seejuures on määratletud, et varaliselt hinnatava hüve korral on lihtmenetluse piirmäär senise 200 euro asemel 1000 eurot. Tihtipeale ei ole aga just halduskohtusse pöördumisel varaliselt hinnatav hüve õige näitaja selle kohta, et kaitstava õiguse riive iseenesest oleks ka väheintensiivne.

Ringkonnakohtu tasemel on samas loodud Riigikohtu menetlusega sarnane loasüsteem. Nimelt võib ringkonnakohus tagastada apellatsioonkaebuse, mille võiks vaadata läbi lihtmenetluse korras ja mida asjaoludest tulenevalt ei saa tõenäoliselt rahuldada. Määruskaebuse võib ringkonnakohus tagastada juhul, kui selle esitaja võimalus kaitsta oma õigusi on ilmselgelt vähene. Veelgi enam, ringkonnakohus võib määruse tagastada suisa ilma põhjalike põhjendusteta juhul, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtusse edasi kaevata või kui asja läbivaatamine oleks võimalik lihtmenetluses.

Ka Riigikohtus vaidlemiseks on kehtestatud rangem künnis kassatsioon- ja määruskaebuste menetlusse võtmiseks. Kui õiguste riive on väheintensiivne ja kaebuse võiks läbi vaadata lihtmenetluses, võtab Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse ainult juhul, kui Riigikohtu lahendil on seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohast põhimõtteline tähtsus. Ka ringkonnakohtus juba läbi vaadatud või lihtmenetlusele alluvate määruskaebuste puhul on Riigikohtu menetlusse võtmise aluseks üksnes õiguse ühetaoline kohaldamine või õiguse edasiarendamise vajadus.

Siiski ei saa kohtud kaebusi tagastada kergekäeliselt. Seda arusaama kinnitas Riigikohus ka hiljutises määruses. Riigikohtu 17.01.2018 määruses haldusasjas nr 3-16-1861 rõhutati, et apellatsioonkaebuse tagastamine ilmselge perspektiivituse tõttu on põhjendamatu olukorras, kus ringkonnakohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalust ja ei nõustu mitmete halduskohtu otsuse põhjendustega ning apellatsioonkaebuse väiteid tuleb sisuliselt hinnata. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel tuleb piirduda vaid kaebuse eduväljavaadete hindamisega, mitte aga asuda apellatsioonkaebust sisuliselt lahendama.

Ehkki kaebuse tagastamise kasuks ei tohi kohus otsustada kergekäeliselt, tuleb arvestada, et kohus teeb selle otsuse siiski oma äranägemisel. Seepärast on kaebajal kindlasti võimalik ja vajalik õiguste rikkumist kaebuses piisavalt põhjalikult kirjeldada. Pelgalt eluliste asjaolude kirjeldamise alusel ei pruugi kohus alati kohe läbi hammustada seda, kui kaalukas ja otsustav on vaidlusküsimus kaebaja jaoks.