Mida toob kaasa geobloki määrus?

18
11 / 18

Vandeadvokaat Katri Paas-Mohando

Detsembris hakkab kehtima geoblokeeringu ehk lühidalt geobloki määrus, mis toob kaasa uusi reegleid kaubandussektori ettevõtetele ja laiendab mõnevõrra tarbijate õigusi kaupade ja teenuste ostmisel väljastpoolt oma koduriiki.

Mis see geobloki määrus täpsemalt on?

Määruse täispealkiri on „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/302, 28. veebruar 2018, mis käsitleb siseturul toimuvat põhjendamatut asukohapõhist tõkestust ja muul viisil diskrimineerimist kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 2006/2004 ja (EL) 2017/2394 ning direktiivi 2009/22/EÜ“. See on küll pikk ja lohisev pealkiri ning ka põhjenduspunkte on määrusel mitme lehekülje jagu, aga määrus ise on koosneb ainult 11-st üsna lühikesest artiklist.

Mida määrus reguleerib?

Määrus reguleerib üldjoontes neid olukordi, kus tarbija (või ettevõtja oma tarbeks, mitte edasimüügiks) soovib osta teises liikmesriigis asuvalt kauplejalt kaupu või teenuseid. Selle jaoks on määruses nähtud ette järgmised põhimõtted.

  • Kaupleja ei tohi klienti suunata automaatselt ümber teise liikmesriigi veebilehele, v.a juhul, kui klient on andnud selleks nõusoleku. Kui ma lähen näiteks Läti või Saksa kaupleja veebilehele, ei või ta suunata mind ilma minu nõusolekuta oma Eesti veebilehele. Lisaks peab mul olema võimalus näha, millise hinnaga pakub see kaupleja oma kaupu vastavalt Läti või Saksa klientidele. Isegi kui ma olen nõus sellega, et mind suunatakse Eesti lehele, peab mul olema võimalik pääseda lihtsasti tagasi sellele veebilehele, millele ma kõigepealt läksin.

  • Kaupleja ei tohi keelduda kaupade või teenuste müügist ega pakkuda erinevaid tingimusi sõltuvalt kliendi asu- või elukohast või kodakondsusest. Küll aga ei pea kaupleja tagama tarnet kliendi sihtriiki juhul, kui see ei ole ette nähtud kaupleja üldtingimustes. Kui ma tellin kauba näiteks Saksa veebilehelt, kuid see Saksa kaupleja oma üldtingimuste kohaselt Eestisse ei tarni, ei pea ta mulle kaupa Eestisse saatma. Teisalt ei tohi ta keelduda mulle kaupa tarnimast minu soovitud aadressile Saksamaal.

  • Kui kaupleja pakub elektroonselt osutatavaid teenuseid, mida ei anta olemuslikult füüsiliselt üle (nt pilveteenused, andmeladu, veebimajutus, tulemüürid, otsingumootorid), ei tohi ta keelduda teenuse osutamisest sõltuvalt kliendi asu- või elukohast ega kodakondsusest. Näiteks ei või Saksa pilveteenuste osutaja keelduda mulle pilveteenuseid pakkumast ega pakkuda mulle pelgalt minu asu- või elukoha tõttu kõrgema hinnaga teenust kui Saksa klientidele.

  • Kui kaupleja pakub teenuseid füüsilises asukohas (nt hotell, lõbustuspark, kontserdid, festivalid), peab kliendil olema võimalik osta teenust sama hinnaga ka teisest liikmesriigist. Kui näiteks kontserdikorraldaja müüb Soomes toimuvale kontserdile Eestis pileteid soodsama hinnaga kui Soomes, peab ka soomlane saama talt osta Eestis pakutava hinnaga pileti.

  • Kaupleja ei tohi kliendi asu- või elukoha või tema makselahenduse teenuse pakkuja asukoha tõttu keelduda ka makselahendustest, mida see kaupleja aktsepteerib. Näiteks kui ta aktsepteerib makselahendusena Maestro krediitkaarte, ei tohi ta lükata tagasi teises liikmesriigis välja antud Maestro krediitkaardiga tehtavat makset.

Oluline on siiski teada, et määrus ei kohusta pakkuma kõiki kaupu ja teenuseid kogu Euroopa Liidus sama hinnaga ja samadel tingimustel. Seevastu ei tohi kaupleja keelduda ühes liikmesriigis pakutavat odavamat hinda pakkumast teisest liikmesriigist pärit kliendile. Näiteks võib kaupleja pakkuda Eesti veebilehel kaupu kallima hinnaga kui Läti veebilehel, kuid kui Eesti klient pöördub tema poole Läti veebilehe kaudu, ei tohi ta Eesti kliendile rakendada kõrgemat hinda kui Läti kliendile.

Mida geobloki määrus ei reguleeri?

Määrus ei reguleeri audiovisuaalteenuseid ega muid autoriõiguse tõttu geograafilise piiranguga teenuseid. Samuti ei reguleeri see väljaspool teenustedirektiivi kohaldamisala olevaid teenuseid (üldhuviteenused, finantsteenused, elektroonilise side teenused, transporditeenused, ajutise töö vahenduse teenused, tervishoiuteenused, hasartmängud, eraturvateenused ning notarite ja kohtutäiturite teenused).

Määrus ei kohaldu ka väikeettevõtjatest kauplejate suhtes, kes ei ole käibemaksukohustuslased. Nende kauplejate jaoks, kes pakuvad elektrooniliselt osutatavaid teenuseid piiriüleselt, tähendaks teisest liikmesriigist pärit klientide teenindamise kohustus seda, et nad peaksid registreerima ennast teistes liikmesriikides käibemaksukohustuslasena. See oleks nende jaoks ebamõistlikult koormav.

Geobloki määruse seosed konkurentsiõigusega

Ka konkurentsiõigus keelab ettevõtjatel teha kokkuleppeid, millega jagatakse turge – eelkõige on keelatud kokkuleppimine passiivse müügi piirangutes (s.o juhul, kui klient pöördub ise kaupleja poole ilma kaupleja aktiivse müügiedenduseta). Kuni kaupleja ei ole turgu valitsev, ei keela konkurentsiõigus tal siiski ühepoolse otsuse alusel keelduda teisest liikmesriigist pärit klientide teenindamisest ega pakkuda neile erinevaid  tingimusi.

Geobloki määrus hakkabki täitma seda rolli – sellest õigusaktist pärineb konkurentsiõiguse kõrval veel hulk piiranguid, mida peab kaupleja arvestama.

Mis juhtub, kui määrusest kinni ei peeta?

Et tegu on määrusega, on see otsekohalduv kõigi Eestis tegutsevate ettevõtjate ja tarbijate suhtes.

See ei tähenda siiski seda, et määruse täitmist kontrollitaks kaugelt Brüsselist: Eestis hakkab määruse rakendamise üle järelevalvet teostama Tarbijakaitseamet. Määrusest tulenevate nõuete rikkumisega seotud kaebustega tuleb seega pöörduda just selle ameti poole.

Tarbijakaitseamet võib määruse rikkumise eest määrata tarbijakaitse seaduse alusel väärteo trahve füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut (1200 eurot) ja juriidilisele isikule kuni 32 000 eurot.